Kliimamuutused ei ole enam kauge tulevik — need toimuvad praegu ja Eesti ei ole erand. Viimased aastakümnend on toonud rekordiliselt soojad talved, intensiivsemad sademed ja pikemad suvised kuumalained. Mida teadlased ennustavad?
Temperatuur tõuseb
Eesti keskmine temperatuur on viimase 50 aastaga tõusnud 1.5°C — kiiremini kui globaalne keskmine. Talved muutuvad pehmemaks ja lühemaks, suved pikemaks ja kuumemaks. Aastaks 2050 ennustavad mudelid veel 1-2°C tõusu, mis tähendab, et lumised talved muutuvad haruldaseks, eriti Lõuna-Eestis.
Meretase ja rannikud
Läänemere tase tõuseb ja rannikuerosion kasvab. Haapsalu, Pärnu ja teised madalad rannikualad on eriti haavatavad. Tormid muutuvad intensiivsemaks ja sagedamaks, mis suurendab üleujutusriski.
Põllumajandus
Pikem kasvuperiood on üldiselt positiivne Eesti põllumajandusele — uued kultuurid muutuvad võimalikuks. Samas kasvab kuivuse ja äärmuslike ilmastikutingimuste risk, mis nõuab kohanemist. Niisutussüsteemid, uued sordid ja riskijuhtimine muutuvad olulisemaks.
